Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeseis ja tulevikustsenaariumid (4.ndl)

Eesti infoühiskonna areng on olnud kiire, tuues kaasa nii positiivseid võimalusi kui ka potentsiaalseid ohte. Eelkõige kerkivad esile jälgimiskapitalismi ja digiaediku teemad, mis on seotud inimeste andmete kogumise ja kasutamisega nii avalikus kui ka privaatses internetiruumis.


Hetkeseis (2025. aasta algus)

Eesti on tuntud oma e-riigi lahenduste poolest, mis on muutnud paljud avalikud teenused mugavaks ja kättesaadavaks. Samas on see areng toonud kaasa ka suurenenud andmete kogumise ja töötlemise, mis tekitab küsimusi privaatsuse ja andmekaitse kohta.

  • Avalik internetiruum:
    • Sotsiaalmeedia platvormid koguvad ja kasutavad inimeste andmeid sihipärase reklaami ja sisu suunamiseks.
    • Veebilehed kasutavad küpsiseid ja muid jälgimistehnoloogiaid, et jälgida kasutajate käitumist.
    • Avalikes kohtades on kasutusel kaamerad ja muud jälgimisseadmed, mis koguvad andmeid inimeste liikumise ja tegevuse kohta.
  • Riigi e-teenused:
    • Eesti e-riigi lahendused, nagu ID-kaart ja X-tee, koguvad ja töötlevad suures koguses isikuandmeid.
    • Riiklikud andmebaasid sisaldavad tundlikku teavet inimeste tervise, hariduse ja muude isiklike andmete kohta.

Tulevikustsenaariumid

Valge stsenaarium:

  • Eesti suudab leida tasakaalu tehnoloogia arengu ja inimeste privaatsuse vahel.
  • Kehtestatakse ranged andmekaitseseadused, mis tagavad inimeste kontrolli oma andmete üle.
  • Avalikkus on teadlik andmete kogumise ja kasutamise riskidest ning oskab oma privaatsust kaitsta.
  • Riik investeerib küberturvalisusse ja andmekaitsesse, et tagada e-riigi teenuste turvalisus.
Must stsenaarium:
  • Jälgimiskapitalism muutub üha võimsamaks, inimeste andmeid kogutakse ja kasutatakse ilma nende teadmise ja nõusolekuta.
  • Digiaedik laieneb, inimeste tegevust internetis ja avalikus ruumis jälgitakse pidevalt.
  • Riik kasutab tehnoloogiat inimeste jälgimiseks ja kontrollimiseks, piirates nende vabadusi.
  • Inimesed on pideva jälgimise all ning kaotavad oma privaatsuse ja vabaduse.

Järeldus

Eesti infoühiskonna tulevik sõltub sellest, kuidas suudame tasakaalustada tehnoloogia arengu ja inimeste põhiõigused. Oluline on tagada, et tehnoloogia teeniks inimeste huve ja aitaks kaasa ühiskonna heaolule, mitte ei muutuks kontrolli- ja jälgimisvahendiks. Oluline on teadvustada, et tehnoloogia ei ole neutraalne, vaid sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seetõttu on oluline tegeleda aktiivselt nende mõjudega, et tagada inimeste heaolu ja ühiskonna jätkusuutlik areng.



Kasutatud kirjandus:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Analüüs kahest traditsioonilise meedia kanalist (3.ndl)

Kujutis
The New York Times – uue meedia oskuslik kasutamine Traditsiooniline meedia: The New York Times (NYT) on üks maailma tuntumaid ja mõjukamaid ajalehti, mis on tegutsenud alates 1851. aastast. See on tuntud oma põhjalike uuringute, analüüside ja kvaliteetse ajakirjanduse poolest. Uue meedia kasutamine: NYT on uue meedia kasutamisel väga oskuslik. Neil on tugev veebiportaal, mis pakub artiklite digitaalset versiooni ja interaktiivseid funktsioone, nagu graafikud, videod ja podcastid. Lisaks on nad aktiivsed sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter, Instagram), kus jagavad oma artikleid, lühikokkuvõtteid, pilte ja videoed. NYT kasutab ka nutirakendusi, mis võimaldavad kasutajatel isikupärastatud uudisevooge luua ja reaalajas uudiseid jälgida. Miks see on oskuslik? NYT suudab uut meediat kasutada nii, et see täiendab ja tugevdab nende traditsioonilist meediat. Nad kasutavad interaktiivset sisu, et teha keerulised teemad arusaadavamaks, ja sotsiaalmeediat, et laiendada oma ulatust nin...
Lisateave

3 põnevat IT lahendust (1.ndl)

Kujutis
3 põnevat IT lahendust 1. Revolutsioon IT-maastikul: Interneti sünd Interneti leiutamine on üks suurimaid revolutsioone IT-maailmas. Algselt loodud sõjalisteks ja teaduslikeks eesmärkideks, on internet muutunud tänapäeval igapäevaelu lahutamatuks osaks. 1969. aastal alanud ARPANET-iga sai alguse pakettsidevõrk, mis võimaldas andmeid edastada erinevate arvutite vahel. See tehnoloogia arenes kiiresti, ja 1990. aastatel sai internetist avalikult kättesaadav, muutes maailma ühendatuks nagu kunagi varem. Interneti mõju on olnud tohutu: see on muutnud viisi, kuidas me suhtleme, õpime, töötame ja meelelahutust leiame. Sotsiaalmeedia, pilveteenused ja tehisintellekti areng oleksid ilma internetita võimatud. Internet on põhjustanud tõelise revolutsiooni, mis on muutnud nii tehnoloogiat kui ka ühiskonda.   2. Ajast ees: Theranos (2003) Theranose vereanalüüsi masin, tuntud kui Edison, oli osa Elizabeth Holmesi ja tema ettevõtte Theranos lubadusest muuta meditsiinilist diagnostik...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2.ndl)

Kujutis
  1. E-post – kommunikatsiooni aluspõhi, mis on tänaseni aktuaalne E-post (e-mail) on üks vanimaid internetiteenuseid, mis pärineb 1970. aastatest. See loodi algselt arvutite vahelise andmevahetuse lihtsustamiseks, kuid kiiresti muutus see üldiseks kommunikatsioonivahendiks. E-posti populaarsus kasvas 1980. aastatel, kui ARPANET (Interneti eelkäija) laienes ja ülikoolid, teadusasutused ning hiljem ka ettevõtted hakkasid seda kasutama. Miks on e-post tänaseni aktuaalne? E-posti põhiline eelis on selle universaalsus. See on lihtne, kiire ja töötab peaaegu kõigis keskkondades. Kuigi tänapäeval on olemas palju alternatiivseid suhtlusvahendeid (nagu sõnumirakendused ja sotsiaalmeedia), jääb e-post siiski professionaalse kommunikatsiooni aluseks. Näiteks kasutatakse seda töökeskkonnas dokumentide saatmiseks, ametlike teadete edastamiseks ja kontaktide loomiseks. Lisaks on e-posti aadress tänapäeval sama enesestmõistetav kui telefoninumber.   Tänapäevased muutused: K...
Lisateave