Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Ärivaraline litsents (EULA)

Suletud lähtekoodiga, pakkub arendajale täielikku kontrolli oma tarkvara üle. 

Selle peamiseks eeliseks on võimalus tarkvara kommertsialiseerida ja teenida tulu litsentsimüügi kaudu. Puuduseks on kasutajate piiratud vabadus tarkvara kasutada, muuta ja levitada. 

Seda litsentsi võiks eelistada juhul, kui peamine eesmärk on tarkvara müük ja intellektuaalomandi kaitsmine. NT: Microsoft Windows, Adobe Photoshop.



GNU GPL

Tugeva copyleftiga avatud lähtekoodiga litsents. 

Selle eeliseks on tarkvara vaba kasutamine, uurimine, muutmine ja levitamine. Tugev copyleft tagab, et kõik teosed peavad samuti olema litsentseeritud GPL-i alusel, hoides tarkvara avatuna. Puuduseks võib olla, et see võib takistada tarkvara integreerimist äriprojektidesse, kus soovitakse hoida tuletatud kood suletuna.

GPL-i võiks eelistada, kui eesmärk on luua avatud ja koostööpõhine projekt, kus panustavad paljud arendajad ja soovitatakse, et kõik edasised arendused jääksid samuti avatuks. NT: Linuxi kernel, GNU Compiler Collection (GCC).





BSD litsents

Ilma copyleftita avatud lähtekoodiga litsents. 

Selle eeliseks on suur paindlikkus, see lubab tarkvara vabalt kasutada, muuta ja levitada nii avatud kui ka suletud lähtekoodiga projektides. Võimaldab äriettevõtetel kasutada BSD-litsentsitud koodi oma äriprojektides ilma kohustuseta oma muudatusi avaldada. Puuduseks võib olla, et algse koodi autoritel on vähem kontrolli selle üle, kuidas nende koodi hiljem kasutatakse. 

BSD litsentsi võiks eelistada, kui soovitakse anda maksimaalselt vabadust tarkvara kasutamiseks ja integreerimiseks erinevates projektides. NT: FreeBSD operatsioonisüsteem.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

3 põnevat IT lahendust (1.ndl)

Kujutis
3 põnevat IT lahendust 1. Revolutsioon IT-maastikul: Interneti sünd Interneti leiutamine on üks suurimaid revolutsioone IT-maailmas. Algselt loodud sõjalisteks ja teaduslikeks eesmärkideks, on internet muutunud tänapäeval igapäevaelu lahutamatuks osaks. 1969. aastal alanud ARPANET-iga sai alguse pakettsidevõrk, mis võimaldas andmeid edastada erinevate arvutite vahel. See tehnoloogia arenes kiiresti, ja 1990. aastatel sai internetist avalikult kättesaadav, muutes maailma ühendatuks nagu kunagi varem. Interneti mõju on olnud tohutu: see on muutnud viisi, kuidas me suhtleme, õpime, töötame ja meelelahutust leiame. Sotsiaalmeedia, pilveteenused ja tehisintellekti areng oleksid ilma internetita võimatud. Internet on põhjustanud tõelise revolutsiooni, mis on muutnud nii tehnoloogiat kui ka ühiskonda.   2. Ajast ees: Theranos (2003) Theranose vereanalüüsi masin, tuntud kui Edison, oli osa Elizabeth Holmesi ja tema ettevõtte Theranos lubadusest muuta meditsiinilist diagnostik...
Lisateave

Analüüs kahest traditsioonilise meedia kanalist (3.ndl)

Kujutis
The New York Times – uue meedia oskuslik kasutamine Traditsiooniline meedia: The New York Times (NYT) on üks maailma tuntumaid ja mõjukamaid ajalehti, mis on tegutsenud alates 1851. aastast. See on tuntud oma põhjalike uuringute, analüüside ja kvaliteetse ajakirjanduse poolest. Uue meedia kasutamine: NYT on uue meedia kasutamisel väga oskuslik. Neil on tugev veebiportaal, mis pakub artiklite digitaalset versiooni ja interaktiivseid funktsioone, nagu graafikud, videod ja podcastid. Lisaks on nad aktiivsed sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter, Instagram), kus jagavad oma artikleid, lühikokkuvõtteid, pilte ja videoed. NYT kasutab ka nutirakendusi, mis võimaldavad kasutajatel isikupärastatud uudisevooge luua ja reaalajas uudiseid jälgida. Miks see on oskuslik? NYT suudab uut meediat kasutada nii, et see täiendab ja tugevdab nende traditsioonilist meediat. Nad kasutavad interaktiivset sisu, et teha keerulised teemad arusaadavamaks, ja sotsiaalmeediat, et laiendada oma ulatust nin...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2.ndl)

Kujutis
  1. E-post – kommunikatsiooni aluspõhi, mis on tänaseni aktuaalne E-post (e-mail) on üks vanimaid internetiteenuseid, mis pärineb 1970. aastatest. See loodi algselt arvutite vahelise andmevahetuse lihtsustamiseks, kuid kiiresti muutus see üldiseks kommunikatsioonivahendiks. E-posti populaarsus kasvas 1980. aastatel, kui ARPANET (Interneti eelkäija) laienes ja ülikoolid, teadusasutused ning hiljem ka ettevõtted hakkasid seda kasutama. Miks on e-post tänaseni aktuaalne? E-posti põhiline eelis on selle universaalsus. See on lihtne, kiire ja töötab peaaegu kõigis keskkondades. Kuigi tänapäeval on olemas palju alternatiivseid suhtlusvahendeid (nagu sõnumirakendused ja sotsiaalmeedia), jääb e-post siiski professionaalse kommunikatsiooni aluseks. Näiteks kasutatakse seda töökeskkonnas dokumentide saatmiseks, ametlike teadete edastamiseks ja kontaktide loomiseks. Lisaks on e-posti aadress tänapäeval sama enesestmõistetav kui telefoninumber.   Tänapäevased muutused: K...
Lisateave