Postitused

Eetika ja IT (15.ndl)

Kujutis
Tehnoloogia iseenesest eetiline või ebaeetiline? Minu arvates võib tehnoloogia olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, eriti kui arvestame selle disaini sisseehitatud väärtusi ja potentsiaalset mõju ühiskonnale. Eetiline tehnoloogia: näide ja põhjendus Näide: Braille kiri. Põhjendus: Braille kiri on süsteem, mis võimaldab nägemispuudega inimestel lugeda ja kirjutada puudutuse teel. See tehnoloogia on oma olemuselt eetiline, sest see on disainitud spetsiaalselt kaasamiseks ja võrdsete võimaluste pakkumiseks. Selle eesmärk on kõrvaldada takistusi ja anda nägemispuudega inimestele juurdepääs informatsioonile ja haridusele, mis muidu oleks neile kättesaamatu. Braille kiri ei oma sisseehitatud potentsiaali kahju tekitamiseks ega diskrimineerimiseks; selle eesmärk on ainult inimeste heaolu parandamine ja nende ühiskonda integreerimine. Ebaeetiline tehnoloogia: näide ja põhjendus Näide: Näotuvastustehnoloogia, mida kasutatakse massijälgimiseks autoritaarsetes režiimides või kontrollimata...

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (14.ndl)

Kujutis
 Sotsiaalmanipulatsioon – inimfaktor andmeturbe ohtuna Kevin Mitnicki, endine küberkurjategija ja nüüd tunnustatud turvaekspert, on öelnud, et andmeturve sõltub kolmest omavahel tihedalt seotud komponendist: tehnoloogiast, koolitusest ja reeglitest. Kui üks neist on nõrk või puudub sootuks, on kogu süsteem haavatav. Postituses analüüsin ühte sageli alahinnatud, kuid ohtlikku turvariski – sotsiaalmanipulatsiooni (social engineering). Sotsiaalmanipulatsioon on kunst mõjutada inimesi tegema asju, mis teenivad ründaja eesmärke. See ei hõlma otsest tehnoloogilist sissetungi süsteemidesse, vaid pigem inimpsühholoogia ära kasutamist. Ründajad võivad kehastuda usaldusväärseteks isikuteks, luua veenvaid ettekäändeid või kasutada ära inimlikke omadusi nagu abivalmidus, hirm või uudishimu. Levinud taktikate hulka kuuluvad õngitsemine (phishing), ettekäändega esinemine (pretexting), üleõlapiilumine (shoulder surfing). Sotsiaalmanipulatsiooni edukus sõltub sageli ohvri teadmatusest ja ettevaata...

Teistmoodi IT (13.ndl)

Kujutis
Investeering iseseisvusse Kujutlege hetkeks maailma, kus tavapärased tehnoloogilised vahendid – klaviatuur, hiir, ekraan – muutuvad ületamatuteks takistusteks. See on reaalsus paljude erivajadustega inimeste jaoks. Me peame käsitlema seda tehnoloogiat mitte kui luksust või lihtsalt IT-vahendit, vaid kui hädavajalikku abivahendit. Sarnaselt kuuldeaparaadi või ratastooliga võimaldavad need lahendused erivajadustega inimestel ületada puudest tingitud raskuseid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, hariduses ja tööl. Peamine vastutus selle valdkonna koordineerimisel peaks olema Sotsiaalministeeriumil . Kuigi koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on oluline tehnoloogilise arengu toetamisel, on lõppeesmärk siiski sotsiaalne kaasatus ja elukvaliteedi parandamine. Rahastamine. Erivajadustega inimeste IT-tugilahendused võivad olla märkimisväärselt kallid. Meie lähenemine peaks olema mitmetahuline: Riiklik toetus: Baasvajadusi katvad lahendused, nagu ekraanilugejad, kõnesüntesaat...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12.ndl)

Kujutis
 Veebi kasutatavuse kaks palet Veebi pidevalt arenev maastik seab kasutajasõbralikkuse üha olulisemaks eduteguriks. Laitmatu kasutatavus tagab külastajate rahulolu ja on sageli veebiteenuse alustala. Samas võib kehv disain külvata frustratsiooni ja tõugata potentsiaalsed kasutajad konkurentide juurde. Vaadelgem üht head ja üht halba näidet veebikasutatavusest. Hea näide: Intuitiivne ja selge e-poe navigeerimine Kujuta ette veebipoodi, kus tootevalik on süsteemselt liigendatud ja otsingumootor toimib veatult. Tootekaardid on rikkalikud, pakkudes kvaliteetseid pilte, põhjalikke kirjeldusi ja üheselt mõistetavaid hindu. Ostukorv on alati käepärast ja ostu sooritamise protsess on ladus ja arusaadav, vältides tarbetuid etappe ja segadust tekitavaid valikuid. Selline veebileht peegeldab hästi Jakob Nielseni õpitavuse ja tõhususe põhimõtteid. Esmakordne külastaja omandab kiiresti vajalikud oskused lehel orienteerumiseks ja soovitud toodete leidmiseks, samas kui kogenud kasutaja saab oma o...

Arendus- ja ärimudelid (11. ndl)

Kujutis
Wireshark Wireshark on võrguliikluse analüsaator, mida kasutavad nii võrguadministraatorid, turvaeksperdid kui ka arendajad võrguprobleemide diagnoosimiseks ja analüüsimiseks. See on avatud lähtekoodiga projekt, mis on saadaval mitmel platvormil. Arendusmudel Wiresharki arendusmudel järgib peamiselt Eric S. Raymondi poolt kirjeldatud "turutüüpi" lähenemist. See tähendab, et arendustegevuses osaleb suur hulk vabatahtlikke arendajaid üle maailma, kes panustavad koodi, veaparanduste, dokumentatsiooni ja testimisega. Samas ei ole Wiresharki arendus täiesti anarhiline. Projekti juhib peamiselt Gerald Combs, Wiresharki algataja, ning Core Committers meeskond. Nemad vastutavad oluliste arhitektuuriliste otsuste, koodi ülevaatuse ja väljalasete haldamise eest. See tagab teatud taseme koordineerituse ja kvaliteedikontrolli, mis on suuremahulise ja kriitilise tähtsusega tarkvara puhul oluline. Arendusprotsess on iteratiivne, kus uued versioonid antakse välja regulaarselt. Veaparandused...

Raamatuarvustus "The Sources of Innovation"

Kujutis
 "The Sources of Innovation" Lühikokkuvõte Eric von Hippeli teos "The Sources of Innovation" pakub uudse lähenemise tehnoloogilisele arengule, vaidlustades senise laialt levinud arvamuse, et peamised uuendajad on tootmisettevõtted. Von Hippel esitab argumendi, et märkimisväärne, tihti isegi juhtiv osa uute kaupade ja teenuste loomisel langeb hoopis tarbijatele – nii üksikisikutele kui ka firmadele, kes otsivad spetsiaalseid lahendusi oma kitsaskohtadele. Raamatu üks peamisi ideid keerleb ümber kasutajakeskse uuenduse (user-centered innovation) mõiste. Von Hippel toob rohkelt reaalseid näiteid mitmetest tööstusharudest, nagu teadusaparatuur, pooljuhid, plastmaterjalide tootmine ja põllumajandustehnika, näidates, kuidas just kasutajad on olnud paljude läbimurdeliste uuenduste algatajad ja elluviijad. Nende ajendiks on otsene vajadus konkreetsete lahenduste järele, nad saavad neist suurimat kasu ning neil on sageli unikaalne arusaam oma vajadustest ja probleemidest. To...

IT juhtimine ja riskihaldus(9.ndl)

Kujutis
Satya Nadella (Microsofti tegevjuht) - Esindab peamiselt "Treeneri" tüüpi juhti. Taust: Satya Nadella on alates 2014. aastast juhtinud Microsofti. Tema eelkäijate ajal oli Microsoft tuntud oma domineeriva positsiooni kaitsmise ja konkurentide agressiivse tõrjumise poolest. Nadella on toonud ettevõttesse teistsuguse lähenemise. Juhitüüpide esindamine: Treener: Nadella on tuntud oma empaatilise ja kuulava juhtimisstiili poolest. Ta väärtustab töötajate arengut ja on loonud kultuuri, kus õppimine ja kasv on tähtsal kohal. Ta julgustab meeskondi eksperimenteerima ja vigadest õppima, nähes juhte pigem oma meeskonna võimaldajatena. Ta on rõhutanud "kasvule orienteeritud mõtteviisi" (growth mindset) olulisust kogu organisatsioonis. Arengumootor: Nadella on olnud peamine jõud Microsofti suunamisel uutele tehnoloogiatele ja ärimudelitele. Ta on juhtinud üleminekut pilveteenustele (Azure), panustanud avatud lähtekoodiga tehnoloogiatele ja soodustanud innovatsiooni tehi...